KOMBED
Mardipäev oli põhiliselt meeste püha ja seotud põllundusega. Selleks ajaks pidid olulised välitööd -nagu rehetöö,linaropsimine,viljatuulamine,kapsaste hapendamine – olema lõpetatud või lõpetamisel.Nüüd võeti käsile talvised tubased tegemised.Naistel algasid ühised tööõhtud(neljapäeva-ja laupäevaõhtutel),olulisel kohal oli siis ketramine.Keelatud oli ketrustöö mardipäeval.Kui keelust kinni ei peetud,võis lambaõnn kaduda.Mehed siirdusid mardipäevast raie-ja veotöödele.
Mardipäeva eelõhtul, 9.novembril,käisid maskeeritud külanoored ehk mardisandid perest perre.Nende juhtijaks oli mardiisa.Mardiisal oli seljas pahupidi pööratud kasukas ja tavaliselt ka pill ühes. Mardiemal suur ruuduline rätik peas ja kasetohust mask ees.Ühel santidest oli ka suur kott kaelas,millesse koguti ande.Martidel olid seljas mustad ja karvased riided või olid maskeeritud loomadeks (hobuseks,karuks,sokuks). Mardid pidid tooma viljaõnne ja halva eemale peletama.Mardid määrisid ka nägu tahmaseks,toppisid takku ja sammalt juustesse.
Enne sisenemist palusid mardid selleks luba,kurtes,et käed,jalad külmetavad.
Laske mardid tuppa tulla!
Mardi küüned külmetavad,
Mardi varbad valutavad!
Tuppa tulles mardid laulsid ja tervitasid kõiki viisakalt.Tantsu saatis selline laulukild:
„Mart ei tantsi muidu,mart see tantsib maksu eest,ühe tüki maugu eest,tüki lambaliha eest..“
Mardilaulud vt.Lisa 1
Tuppa visati herneid või viljateri ja öeldi:
Viskan sisse viljaõnne,
Kannan sisse karjaõnne,
Saagu sul sead siledad,
Saagu sul lambad ladusad!
Saagu sul tütrel tuhat kosja,
Sada saani seisku sanna takah,
Tuhat saani tare takah.
Noortele sooviti head peiu-ja pruudiõnne.
Mardid kogusid pererahvalt ande. Pererahvas andis martidele lambaliha või sealiha,pool seapead,seajalgu, herneid või ube,õunu ja juurvilju,verikäkki..
Ära minnes tänasid mardid pererahvast:
Aitäh pereisale,
Aitäh pereemale,
Aitäh mardid tänavad.
Mida suurem kamp mardijooksjaid,seda rohkem arvati peresse lapsi sündivat,seda rikkalikum pidi olema põllusaak ja suurem karjaõnn.
Juhul,kui mardisandid ukse taha jäeti,soovisid nad pererahvale nälga ja karjale kadu,tõbesid ja muud ebaõnne.Siis ähvardasid sandid:“Saagu sul kari kaduma ja sead surema ja linad ligunegu liue külge!“
Tembutati ka õues:vanker,regi või mõni põllutööriist pandi ukse taha või tiriti hoone katusele,puuriit lükati ümber või laoti puud ukse taha,et seest välja ei pääseks.
Sanditamine lõpetati peoga või mardipulmadega,kus keskseks oli mardinoorik ja tema peigmees.Pidu peet kas viimaseks käidud talus või külakõrtsis.Seal söödi ära kõik kostiks saadud toiduained ja jagati muud annid.Maha võeti ka maskid.Mõnikord peeti selliseid pulmi mitu päeva.
TOIT
Mardipäevaks tapeti mõni loom,küpsetati vorsti või verekäkki,pruuliti õlut ja küpsetati karaskit,et jätkuks oma perel süüa ja ka martidele anda. Mardipäeval söödi ka sepikut ka kartuleid ja muud talutoitu.
Vanaks mardipäevatoiduks on ka seapea keedetud naeriste või kaalikatega.
Laual olid ka kali,õlu,mesi ja õunad.
VANASÕNAD JA RAHVALIKUD ÜTLEMISED
Mart ja Mihkel on vennad ja Kadri nende õde.
Mardi-,mihkli-ja kadripäev on ühel aastal alati ühel ja samal nädalapäeval.
Kui mardipäeval on udu,siis jõuludeks hanged.
Mart ripsib riidega,kadri kapsib kasukaga.
Ilmad on nüüd juba muutlikud ja külmad.
Kui mardipäeval kuu selgest taevast maha vaatab,tuleb soe talv ja kuiv suvi.
Mardipäeva lumi toob hea vilja-aasta ja palju õunu.
Mardipäeval ei tohi kedrata,muidu jäävad lambad pimedaks.tuleb,et maa müdiseb:maa külmetand.
Kui mardid on mustad,siis jõulud valged-lumi maas,ja kui mardid on valged,siis jõulud mustad.
MÄNGUD
Harakahüppamine
Mängijad hüppavad kükkis haraka moodi (jalad veidi harkis).Kes kauem või kaugemale hüppab,on võitja.
Konnade võidujooks (Martna,1938)
Lapsed kükitavad kahes reas,näod vastamisi.Hüpatakse kükakil vastasreani,pööratakse ümber ja hüpatakse oma kohale tagasi.Esimesena tagasijõudnud rida on võitja.
Võitjale plaksutatakse.
Kaelkirjak (Setu 1940)
Mängivad 2 last.Esimene hoiab käes pikka tokki,mille otsas on saabas,teine on kummargil ja hoiab esimesest poisist vöökohast kinni.Nendest on üle laotatud
Kes õigesti ütleb,saab endale (Saarde 1938)
Mardiemal on väike kivi peos.Lapsed mõistatavad,kummas käes kivi on,kes ära arvab,
saab kiita.
Tõrremäng
Mängijad seisavad ringis,hoiavad üksteisel kätest ja alustavad liikumist.Üks väljaspool ringi olev mängija katsub trügida „ Tõrre“ sisse.Teda takistatakse.Kes tõrrelaudadest“
trügija endast paremalt sisse laseb,peab hakkama uueks trügijaks.
Teeme kakku
Patsi,patsi kakku,
Veere,veere kakku,
Sili sealihaga,
Kasta kanamunaga,
Viska kopsti!ahju,s
Söö ära nämm,nämm!
Lapsed istuvad laulukest lauldes ringis koos õpetajaga ning vastavalt sõnadele:
Veere- ringikujulised liigutused peopesadega
Sili ja kasta- paita ja kasta kujuteldavat kakukest
Viska – viska kakuke kahe käega ahju
Võta – võta kujuteldav kakuke ahjust välja
Söö ära – pista suhu ja patsuta kõhtu
Teeme,teeme
Teeme,teeme,mis me teeme?Teeme tainarullikese.
Saame,saame,mis me saame?Saame saiapullikese.
Rosinad ssin ja rosinad seal,pähklid siin ja pähklid seal.
Teeme võõba ka peale pzz…..Oi,kui magus!Näm-näm-näm1
Istume ringis,lööme käega patsu,rullime kujuteldava tainarulliga,paneme sõrmekestega rosinad saiale ja silume võõba peale.Sööme saia supsti!suhu ja silume kõhtu.
1.MARDILAUL
Eesti rahvaviisi järgi R.Päts
1.Tere,tere,eidekene,tere,talutaadikene!
2.Mardid tulnud kaugeelta,kaugelt altmaa rabadelta!
3.Mardi küüned külmetavad,mardi varbad valutavad!
4.Peretütar peenikene,talutütar tallekene!
5.Lase mardid tuppa tulla,kutsu mardid kamberisse!
6.Mardid tantsvad tuljakuda,mardid kargvad kaerajaani!
2. MARDILAUL
Eesti rahvalaul
1.Tere,tere,eidekene,teiseks tere,taadikene, tere,taadikene.
2.Laske mardid sisse tulla,mardid tulnud kaugeelta,tulnud kaugeelta.
3.Mardi küüned külmetavad,mardi varbad valutavad,varbad valutavad.
