Jõuluaja algus...

Aitäh tänasel kogunemisel lugejatele luuletuste eest ja mudilaskoorile laulu eest. Eile oli 1.advent ja homme on 1.detsember. Homsest alates tasub lumememme porgandinina mööda õiget kuupäevanumbrit edasi lükata, sest just sedasi on tore päevi lugeda jõuluõhtuni. Ja ehk tuleb jõulude eel ka lumi...
Meisterdamisringi lumememmekellasid vaata allpool olevast postitusest.

Eesti keele ringist

Tänases eesti keele ringis panime ritta arvsõnu, nimisõnu, omadussõnu, tegusõnu ja moodustasime toredad luuletused. Õppisime kokku- ja lahkukirjutamist; vaatasime -ne ja -line lõpulisi omadussõnu. Samuti vaatasime toredaid "vigaderohkeid" kuulutusi internetist. Koostasime õpitut kasutades ka ise loovalt lahendatud kuulutusi. Tööd jäid ilutsema eesti keele klassi stendile.

Kadripäeva mängud

Nii nagu mardipäevalgi, üle-eelmisel nädalal, nii mängisime me ka täna - kadripäeval. Kogunesime üleval saalis teisel suurel vahetunnil.

 Esimeseks mänguks oli "Herneste toopi ajamine". Meil oli paari peale kasutada 20 hernest topsikus ja pudel, igal hernel tuli lasta pudelisse kukkuda, olles ise tooli taga. Paariline aitas lugeda ja mööda minevaid herneid püüda. Seejärel vahetasime. 

 Teiseks mängisime mängu "Kivinõid". Üks kiire Kivinõid pidi kivistama ka kõik teised, seega kui Kivinõid oli oma töö ära teinud, siis saalis oli päris palju kivikujusid. Viimane pilt uue Kivinõia jooksumängust hoo pealt :) Tänud mängijatele!

Kapillaarsus

5. ja 8.klassi katse õpetaja Lauraga - kapillaarsus. Kuidas vesi taimes liigub ja kuhu välja jõuab. Umbes kahenädalased lilled. /Fotod: Laura Pürjema/

Meisterdamisringi lumememmekellad jõuluõhtu ootamiseks

B.Alveri luulepäevadelt "Tähetund"

20.-21.nov. toimusid Jõgeval Betti Alverile pühendatud 23.luulepäevad "Tähetund", selle aasta teemaks oli "Tule mu koopasse, valguseaine...!"

Meie vilistlaste etenduseks oli "Rahuvalge hommik" /Leelo Tungal/.

Korraldajad tänasid MISSIOONI ERIPREEMIAGA juhendajat Terje Varulit ja Kolga kooliteatrit, Kohal-olijate vilistlastruppi koosseisus: Hardi Hinn, Jonna Kubu, Ülo Pajutee, Liis Pajutee, Henri Valdson, Merily Mikiver ja Johanna Lisette Viskar.

Palju, palju õnne!

Vaata lisa:
http://tahetund.eu/sundmused/betti-alveri-luulepaevad-tahetund/tahetund-2015/

Kadripäev, 25.nov.

KADRIPÄEVAL, kolmapäeval 25.nov. 

peale 4.tundi üleval saalis 

mängime:

"Hea nägu, kuri nägu"

"Kivinõid"

"Herneste toopi ajamine"

KADRIPÄEV  25.NOVEMBER

KOMBED

Kadripäeval lõppes tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd.Kadripäeval oli keelatud igasugune villaga seotud töö- ketramine,kudumine,nõelumine,sest arvati,et nii võib lammastele kahju teha.Soovitatav oli lambaid pügada.Paiguti oli kombeks laudas süüa.

Kadripäeva eelõhtul käisid ringi kadrisandid,kelleks olid külanoored,nii tüdrukud kui poisid.Kadrid olid riietatud heledatesse naisterõivastesse ning vastupidiselt mardisantidele olid nad kenad ja puhtad.Kadrid ehtisid end pitside ja satsidega. Kübara asemel kõlbas ka õlgedest tehtud peakate,mis kaunistati paelte ja lilledega. Jalas kandsid kadrid valgeid sukki ja käes valgeid kindaid.Ainult nägu peideti,,et naabrid ära ei tunneks.Pähe võis panna maski või padjapüüri,millele joonistati silmad,suu ,nina ja lõigati augud sisse.Kadrid käisid ringi perena, juhtijaks kadriema.

Kadriemal oli käes vitsakimp või kepp.Vitsakimbuga löödi igale pereliikmele kergelt 2-3sopsu,sõnades“tervist,tervist“ või "terveks,terveks“.

Kadridel oli kaasas ka kadrititt (nukkvõi lihtsalt puuhalg) kellele nõuti kindaid,sokke ja hambaraha.Kadriisal oli kaasas“kadrihani“(õlgedest tehtud hanekuju),kelle ülesandeks oli kontrollida laste lugemisoskust või muidu neid kimbutada. Mõnikord kandsid kadrid kaasas ka vokki ja  ketramine oli kadride etenduse tähtsaks osaks.

Kadrid tõid peresse karjaõnne ning palusid andideks villu ja linu.

Enne, kui kadrid sisse lastakse,peaksid nad määgima.Siis kutsutakse sandid sisse,lausudes: Kui ilus lammas tule,ute,ute,tule sisse.

Kui kadrisandid tuppa astusid,laulsid nad :                        

                                 Laske sisse kadrisandid,kadri,,

                                 Kadril küüned külmetavad,kadri,

                                 Varbaotsad valutavad,kadri.

                                 Laske sisse kadrisandid,kadri

Siis tuli laulda perenaisele:

                                  Tere õhtust,perenaine,

                                  minu kõht on ette vaene.

                                  Palus natukene leiba,

                                  Ega see pole võlga.

Lõpuks tuli kodu õnnistada:

                                  Kadri toob lauta lambaõnne,

                                  Keset lauta kitseõnne,

                                  Kadri toob põllule põrsaõnne.

Kadrisandid toovad karjaõnne ja neile anti vanasti lõnga,kangast või perenaise vana seelik.Kadrid nõudsid toiduainete asemel rohkem villu.

Kui juhtus aga,et sante sisse ei lastud,toimisid kadrid nii nagu mardidki:tare ette tassiti puuvirn,seamold,ader või äke,sõidu-või põllutöövahendid tiriti hoone katusele,puuriida otsa või keerati kummulli.Traditsiooniline karistusviis oli ka korstna kinnitoppimine,loomade laudast väljalaskmine jms.Sealjuures sajatati lauluga.Näiteks selline sajatus:“Sead sulgu suregu,kanad kaevu munegu!“

Pärast kadrijooksmist koguneti kadriema-või isa tallu järelpeole või peeti kadripulmi,kus lauldi,tantsiti,mängiti hilisööni,aga pidu võis kesta ka mitu päeva,Üheskoos söödi ka kogutud toidukraam ja jagati omavahel muud annid.

TOIT

Hea lambaõnne hoidmiseks pidi kadripäeval tanguputru sööma ja õlut jooma. Jõukamad pered panid tangupudrule võid silma.Vaesemad sõid hapupiimaga. Kadripäeval söödi kama ja tehti kamapalle.Keedeti verikäkki, herneid,ube.Sel päeval pidi palju lambaliha sööma,et kadri lambakarja hoiaks ja kaitseks.

VANASÕNAD JA RAHVALIKUD ÜTLEMISED

Kui mart kapsib kasukaga,siis kadri ripsib riidega.

Kui mardipäeva ajal on pakane,siis kadripäeval on soe ilm.

Kadri pissib.

Kadripäeval on igal aastal vesi lahti,läheb sulaks.

MÄNGUD

Hea nägu,kuri nägu

Lapsed on ringis ja üks laps on ringi keskel.Keskelolija teeb kordamööda igale lapsele mõne näo ning ringisolija peab seda järele tegema.Kes hakkab naerma või tõrgub nägu tegemast,peab ühe korra ühel jalal ümber ringi keksima.

Lõngakera

Kadrilapsed moodustavad kätest kinni hoides rivi,mida juhib kadriema.Joostes või muusika taktis hakkavad nad lõngakera kokku kerima,liikudes kahanevat ringjoont mööda,nii,et kavataja jääb lõpuks ringi keskele.lapsed tihedalt ümber.Kui lapsed on kobaras koos,kükitavad kõik maha ja kadriema laotab kingitud riidekanga üle laste. Kui muusika hakkab jälle mängima,laguneb lõngakera koost,lapsed lähevad oma kohtadele.

Kivinõid

Lapsed jooksevad ringi.Liisu teel määratakse üks mängija kivinõiaks.Ta hakkab jooksjaid jälitama.See,keda ta puudutab,on ära nõiutud ja jääb kivikujuna seisma.Teda võib veel vaba olev kaasmängija käega puudutades nõidusest vabastada.Nii käib võitlus nõia ja mängijate vahel.Mäng lõpeb siis,kui kõik mängijad on kiviks muudetud.

Nööpide sorteerimine

Õpetaja valmistab ette umbes 20 suurt nööpi:neist pooled kahe auguga,pooled nelja auguga.Mängijad seovad kordamööda silmad kinni ja sorteerivad nööpe.Teatud aja peale tule laduda nööbid kahte hunnikusse,esimesse kahe,teise nelja auguga nööbid.Võitja on see,kes saab rohkem õigeid nööpe.

Herneste toopi ajamine

Mängija seisab tooli ees,kummardub üle selle seljatoe ja laseb tooli taga olevasse pudelisse üksteise järel 20 hernest.Võidab see,kellel neid sinna kõige rohkem kukub.

MEISTERDAMINE

Teeme kamakäkki

1,5 klaasi piima

pool klaasi hapukoort

200 grammi kamajahu

Suhkrut

Piim segada hapukoorega,lisada kamajahu,maitsestada suhkruga.Puistame pisut kamajahu taldrikule,rullime kas pikliku või ümmarguse palli-käki.Kamakäkkide kõrvale võib juua piima.

Kadriema lõngatitt

Materjal.Villane lõng,kääärid,nööbid silmadeks.

Töö käik: Keri umbes 30 keerdu villast lõnga ümber käelaba.Seejärel võta vihk käe pealt ning seo ülevaltpoolt,kaela piirkonas lõngajupiga kinni..Nüüd jaga lõng neljaks osaks ja seo umbes 1cm otstest kinni-nii saad kaks kätt ja jalga.Kui jätad jalad sidumata,saad lõngatüdrukule seeliku..

Loodusmaterjalidest talu

Korjame jalutuskäigul oksakesi,puukoort,kuuse-ja männikäbisid, sammalt, kivikesi. Ehitame kogutud materjalist taluõue koos majade (elumaja, ait,laut, saun), kaevu,põldude,koduloomade ja inimestega.Fantaasiamäng.

Vaata ka siit veel lisa ja lõpupoole leiad viktoriinid:

http://eestikultuurist.ut.ee/rahvakalender/index.php/et/mardi-ja-kadripaeev

Tule sina ka!

Konkursid! Osalema! NOVEMBER

Hea kunstihuviline! Robotex annab teada, et joonistuskonkursside tähtaegu on pikendatud - töid on võimalik saata kuni 26. novembrini.

Joonistuskonkursi teemad ja vanuseklassid on Lasteaialapsed ja kuni 6. klass – „MEGABOT ”. Kes või mis on megabot? Milline see võiks välja näha ja mida teha? Millistest osadest see võiks koosneda ja kuidas inimkonnale kasulik olla? 7. -12. klass - „Minu unistuste robot”. Robotid aitavad meie igapäevaelu lihtsamaks teha. Millist abilist vajaksid sina? Üliõpilased - „Tehnikadžungel“. Milline on meie tulevik Maal? Kes jääb peale võitluses tehnika versus loodus? Laske fantaasial lennata! Digitaaljoonistuskonkursi teema on: "Robot - transformerid" Lase oma mõtted lendu! Kas robotid on võimelised transformeeruma elusolenditeks? Kas nad võivad muutuda inimestele kasulikeks esemeteks? Või saada meile hoopis oma visioon sellest, kuidas robotid transformeerivad maailma! Joonistused tuleb saata aadressil Ehitajate tee 5, 19086, Tallinn (TTÜ, Turundus- ja kommunikatsiooniosakond, märksõna: Robotex 2015 joonistuskonkurss). Digitaaljoonistused tuleb saata triin.lehtmets@robotex.ee.

Eesti Lennuakadeemia kuulutab välja kooliõpilastele mõeldud joonistusvõistluse "Lennukad jõulud". Võistluse raames ootame 1.-9. klassi noorte joonistusi, millel oleks seotud jõulude ja lennunduse teema.
Ühest joonistusest saab lennuakadeemia selleaastane jõulukaart, mille saadame meie Eesti ja välismaa koostööpartneritele. 

- Joonistus peaks olema järgnevas mõõdus: laius 21 cm, kõrgus 10,5 cm. 

- Joonistuse võib saata skaneerituna e-posti aadressile eelika.tootsi@eava.ee, kirja teemaks palume märkida "Lennukad jõulud". 
Joonistuse võib saata meile ka postiga. Aadress: Eesti Lennuakadeemia, Lennu 40, Reola küla, Ülenurme vald, 61707 Tartumaa. Ümbrikule palume lisada märksõna "Lennukad jõulud".
- Joonistuse saatmisel palume lisalehel või kirjas tuua välja töö autori ees- ja perekonnanimi, kool, klass ja kodune kontaktaadress (tänav, maja, linn/asula, maakond), millele saame auhinna edastada.
- Joonistusi ootame 30. novembrini 2015. 

Kaardiks kujundatava pildi valib välja Eesti Lennuakadeemia rektoraat 1. detsembril. Väljavalitud joonistuse autorile on auhinnaks huvilend lennukiga Cessna-172 (Tartus). Lend kestab 12 minutit ja korraga saab õhus käia 3 inimest. 
Kõik meieni jõudnud joonistused avaldame lennuakadeemia Facebooki lehel ning kõigi osalejate vahel loosime välja erinevaid lennuakadeemiaga seotud auhindu.

Lennukaid ideid!

Lisainfo:
Eelika Tootsi
Turundus- ja kommunikatsioonijuht I Eesti Lennuakadeemia
Lennu 40 I Reola küla I Ülenurme vald I 61707 Tartumaa
Tel +372 744 8109 I mob +372 5554 2000 I eelika.tootsi@eava.ee
www.lennuakadeemia.ee

Head kooliõpilased!

SA Eesti Tervishoiu Muuseum kutsub 14-19 aastaseid põhikooli- ja gümnaasiumõpilasi konkureerima 2016. aasta meditsiiniajaloo teemaliste tööde eriauhinnale.

E r i a u h i n n a preemiafond on 500 EUR. Sõltuvalt tööde tasemest võib žürii preemiat jagada ka mitme autori vahel ja anda lisaks parematele esemelisi auhindu. Parima auori tööst tehakse paari leheküljeline ülevaade ja see ilmub mai kuuEesti Arst ajakirjas.

Kuna SA Eesti Tervishoiu Muuseum annab välja e r i a u h i n n a õpilaste teadustööde riiklikule konkursile esitatud meditsiiniajaloo alasele tööle, on töö vaja esitada selle konkursi tingimustel ja aadressil. Uurimuste esitamise tähtaeg on 1. märts 2016. Konkursitööd esitatakse Eesti Teadusagentuuri veebikeskkonnas, mis avatakse tööde üleslaadimiseks 15. jaanuaril 2016. a

Abi ja informatsiooni saamiseks võib pöörduda Eesti Tervishoiu Muuseumi poole (6411333, 56636607,kalju@tervishoiumuuseum.ee) .

II kooliaste, st 4.-6.klass Tartus, Ahhaa Teaduskeskuses

Ees oli ootamas pikk päev, väljasõit hommikul kell 7.30. Meid ootas Ahhaa Teaduskeskuse uurimuslik õppepäev "INIMENE: Meeled ja taju". 

Kogunesime Teadusteatri ruumis, kus tutvustati päeva ülesehitust ja õpilased jagati kümneks rühmaks, kes omakorda liikusid viie rühma kaupa vastavalt oma päevaplaanile.

Saalides sai täita erinevaid töölehtedel põhinevaid uurimusülesandeid. 

Tööülesanded nõudsid läbitegemist, kirjalikku vormistust ja läbirääkimist juhendajaga.

Edasi liikusime töötuppa "Meie meeled", kus samuti sai üle räägitud kõik erievad meeled ja sai praktiliselt läbi proovida ja katsetada, mis siis saaks, kui puuduks nägemine või haistmine. Palju põnevaid ülesandeid! 

Kompides tuli mõistatada, mis on koti sees. Seejärel sai käe kotti pista ja nuputada, kuid ikka mitte veel vaadata. Ja alles siis vaatasime, mis asjad ja mis materjalid seal tegelikult peidus olid.

Peale kahte nn töötuba käisime lõunapausil ja järgnes kolmas tund: laboratoorne töö - "Silm". Rääkisime silma ehitusest ja soovijad said lahata sea silmamuna. 

Kell 13.oo kogunesime Teadusteatri etendusele "Aju paljaks", peale mida järgnes õppepäeva kokkuvõte ja vaba aeg keskuses, et läbi proovida kõik hommikul avastatu ja need atraktsioonid, kuhu õppepäeva raames veel ei olnud jõudnud. Kaks tundi vaba aega möödus linnutiivul ja kell 16.10 saime alustada sõiduga tagasi kodu poole. Koos vahepeatusega olime Kolgas tagasi kell 19.00.

Aitäh neile tublidele, kes õppepäeval täiel määral osalesid! 

III kooliaste teatris

7.-9.klass käis kolmapäeval, 11.nov. Salme Kultuurikeskuses vaatamas inglisekeelset etendust "The Canterville Chost". Tänud õp.Kristile toreda teatrielamuse eest inglise keeles!

Mardipäeva mängud

Mängisime täna peale 4.tundi üleval saalis pea 80 aastat vana "Tõrremängu" tuntud mardilaulu saatel.

Lisaks mängisime vahetunni alguses ja lõpus veel "Konnajooksu". 

Mängude seletusi vaata eelmisest postitusest (allpool). Rõõm oli kuulda, et väga paljud käisid eile ka ise mardisandiks, või kes ise marti jooksmas ei käinud, sellel käisid endal mardid külas. Head mardipäeva!