Liikumise töötuba peredele

TÄHTIS!
Osalejate vähesuse tõttu kahjuks
JÄÄB ÄRA!

Sügisel väljakuulutatud liikumise töötuba peredele

toimub laupäeval, 23. märtsil. 

Grupi suurus võiks olla ca 30 ringis 

ja see läheks maksma 125 eurot, 

see oleks ca 4.20 ühe inimese kohta. 

Palun teatada osalemisest lapse klassijuhatajale 8. märtsiks.

Lisainfo:

https://stl.ee/tootuba/liikumise-tootuba-zuga-tootuba-peredele/ 

Hea vilistlane! Tule ütle sõna sekka!

Palume võimalusel Sinu lennu esindajat koolimajja kolmapäeval, 6.märtsil kell 19.00. 

Kutsume kokku vilistlaskogu, et üheskoos planeerida kooli kokkutulekut sügisel - 

kooli 155. aastapäeva 19.oktoobril.

Jõuluaja pärjad oma mitmenda muutuse läbi vabariigi aastapäevaks

5.klass õppekäigul

Robootika veebruaris, juba sel kolmapäeval

Veebruarikuu ROBOOTIKA toimub koolimajas 

koolivaheaja kolmapäeval, so 27.veebr. kell 12.00 - 13.30.

Varasemad osalejad on saanud ekirja.

Vabade kohtade olemasolul saab osa võtta.

Info ja registreerimine huvijuhile: ene.liivand@kolga.edu.ee

Veebruarikuu on lõppemas! Miniturniiri saated nüüd kõik järelkuulatavad!

Veebruarikuu neli laupäeva meie kooli võistkonnaga Miniturniiris said läbi. 

Kõik saated leiad kaasamängimiseks järelkuulatavana siit:

http://lastejaam.err.ee/saade/miniturniir/

Palju, palju õnne meie tublidele mängijatele! Hetkel parima punktiskooriga! Uhke värk!

"Noorte aktivism Facebookis"

(Noored ja noorsoouurimus aine töö Tallinna Ülikoolis, sügissemester 2018, Ene Liivand)

Tänu tehnoloogia kiirele arengule 21.sajandil on mitmekesistunud erinevad teenused ja rakendused, sealhulgas sotsiaalmeedia platvormid. Käesolevas töös keskendun noorte virtuaalmaailmale, kõige enam aktiivsele Facebooki kasutamisele. 2008. aasta augustis täitus Facebookil 100 miljonit registreeritud kasutajat. See number kasvas väga kiiresti. Juba poole aasta pärast oli aktiivseid kasutajaid 150 miljonit ning 2010. aastal on Facebook kasvanud 500 miljoni kasutajani. Firma omauuringus tuuakse välja, et pooled kasutajad kasutavad Facebooki igapäevaselt ning keskmiselt kulutatakse sellele 34 minutit. 2017. aasta juuniks on registreeritud kasutajate arv kasvanud 2,2 miljardini (Facebook, n.d.).

2015. aasta firma omauuringu andmetest selgub, et noored eelistavad teisi sotsiaalmeedia kanaleid. Kõige populaarsemad on Instagram ja Snapchat. Hinnanguliselt üks miljon teismelist aastas loobub Facebookist teiste veebikeskkondade kasuks. 2015. aastast muutub ka statistiliste andmete kogumise kord – kui varasemalt arvestati registreeritud kasutajaid, siis edaspidi võetakse analüüsi aluseks viimase 30 päeva jooksul aktiivne olemine kas Facebookis või Facebook Messengeris. ComScore´i andmetel on Facebook seniajani veel juhtiv sotsiaalmeedia võrgustik – rohkema arvu kasutajatega, enim loetud uudistega, kõige rohkem fotode üleslaadimise kohana jne.

Facebook on veebipõhine suhtlusvõrgustik, mis sai alguse 2004. aasta veebruaris. 2009. aasta veebruaris lisandus like-nupp ehk meeldimine. 2010. aastal laiendati nähtule reageerimist kommenteerimisega. Kuna meeldimise väljendamiseks oli olemas nupp, siis ka mittemeeldimise märki küsiti tarbijate poolt. 2016. aasta alguses lisandusid erinevad emotsiooninupud, olemasolevale meeldib-nupule lisandusid: armastan, hahaa!, ohhoo!, kurb ja vihane.

Statistikaameti 2017. aasta teise kvartali uurimuse kohaselt olid 99% 16-24 aastased Eestis elavad noored kasutanud viimase kolme kuu jooksul internetti. Kõige populaarsemad tegevused internetis olid olemine sotsiaalvõrgustikes (Facebookis) – 97%; e-posti kasutamine – 96% ja meediaväljaannete lugemine – 92%. Kõrge internetikasutus ei erine ei soost, vanusest, kodusest keelest aga omandatud kõrgeimast haridusest. Viimaste aastate jooksul on märgatavalt kasvanud interneti kasutamine liikvel olles, näiteks koolis, ühistranspordis, külas olles jne. Üha enam kasvab nii Eesti noorte seas kui kogu maailmas teenuste pakkumine ja tellimine internetist. Enamlevinud on majutus- ja sõiduteenused. Üle 50% noortest tellib lisaks teenustele internetist näiteks ka ürituste pileteid, riideid, jalanõusid jm. (Eesti Statistika, 2017).

Olles väga paljudele noortele kättesaadav, on facebookil rohkesti ka muid positiivseid omadusi. Näiteks võib facebookist palju abi olla seoses õpingutega. Facebooki kasutamist on uuritud ka hariduslikel eesmärkidel. Välja on toodud hüvesid, nagu näiteks: luuakse võrgustik, mis soodustab õppurite omavahelist koostööd; läbi facebooki suheldakse otse õppejõududega; arendatakse digitaalset kirja- ja keeleoskust ning kaasamisel õpikeskonda puuduvad riigi-, keele-või kultuuripiirid (Shaw, 2015). Piiride ülesus ja tohutu kiirus kaasneb seoses virtuaalmaailma ja facebookiga ka kõikides teistes valdkondades eluüleselt.

Aktiivne Facebooki kasutamine, st ise panustamine või aktiivne olemine seal? Kas see on sama? Üks näide. Tõlkimata. „1.39 AM. Can’t sleep. Scroll down Newsfeed. Album of holiday photos. All participants disgustingly attractive. Yet another school pal is now “In a relationship with…”. Friend’s profile picture. Unreasonable number of likes. Picture of the ugliest baby in the world. … Refresh. Cat.” (Luke, 2014). Ja nii võib kulutada märkamatuid tunde. Ei panusta küll ise, kuid oled olemas, st oled aktiivne. Ilmselt sobivad paljud noored selle liigituse alla, kes justkui täiskasvanutele mõistmatult ei tee internetis midagi, nad lihtsalt on seal. Nad kuuluvad kuhugi, olles osa millestki. Eakaaslastega koos kuuluvustunne on selles vanuses oluline. Ka see on osalus.

Slack (eesti keeles nõrk) on inimene, kes väldib tööd ja pingutust. Slacktivism tähendab poliitiliste või sotsiaalsete teemade toetamist internetis, ilma et see eeldaks erilist pingutust. (Cambridge Dictionary, n.d.) Slacktivisti lemmiktööriistaks on like-nupp. Mida tähendab see „like“? See on sama, kui päriselus kuulata ära kellegi arvamus ja kinnitada seda „Jah, olen nõus“. Päriselus on noortel aga takistused, netimaailmas on kiirus ja tänapäeva piirideta maailm. Slacktivism internetis on sama sügav kui paberõhuke teadmine ja pühendumus, mis seda toidab (Mazie, 2014). Rushkoff toob välja, mida tänapäeval tähendab aktivism. Et olla aktiivne, pead sa leidma veebilehe, liituma mõne liikumisega või laikima midagi, mis meeldib. Sellest piisab, et olla aktiivne ja täheldada oma poolehoidu millelegi. Ta juhib tähelepanu, et internetiavarustes oleme me väga hõivatud ja tegusad. Kahjuks tuleb aga tihti tõdeda, et see internetiaktivist päris elus, reaalses ühiskonnas ei tahagi, et toimuks mingi muutus. Selle asemel, et muuta midagi oma kogukonnas, eelistab ta pigem digikeskkonda lootes muutustele (Rushkoff, 2011, viidanud Czech, 2016). Sarnasest sotsiaalsest digikasust räägivad teisedki autorid. Oluline on arvutimaailma tähelepanu, mitte reaalne, päris muutus tavaelus. Sotsiaalmeedia on eneseväljenduse kohaks, mis ei pruugi olla kunagi päris ehtne. Me tegeleme justkui isikliku kaubamärgiga. Arendame oma nime, pilti, meeldimisi jm. Me valime, kuidas me soovime, et teised meid näeksid. Fotode puhul on võimalik kasutada erinevaid filtreid. See „meeldimine, kommenteerimine ja jagamine“ elab virtuaalmaailmas oma elu, kusjuures me võima ka publiku ise valida, seades vastavaid piiranguid. See on muidugi äärmus, sest ka vastupidiseid näiteid eesti kogukondadest on palju, kus digikeskkond aitab kaasa kogukonna aktiivsetele tegevustele (mitmed paiga- ja külakogukonnad).

Digivahenditest on saanud noorte enesemääratlusviis, mille läbi suhelda sõprade ja tuttavatega, saada vajadusel toetust sotsiaalmeediast, kogeda eakaaslaste tunnustust. Samuti on võimalus end vabal ajal teadlikult ümbritsevast keskkonnast välja lülitada ja olla vaid iseendaga. (Tark vanem, n.d.) Väga paljud noored end sinna digimaailma ka unustavad, seda on näha koolist, ühiskonnast. Miks ja kuidas kujuneb inimene selliseks, nagu ta kujuneb, tema maitsed, hinnangud, eelistused, käitumisviisid jm, seda on oma töös põhjalikult uurinud prantsuse sotsioloog Pierre Bourdieu. Bourdieu ühendas teooria ja empiirilised andmed, mõistmaks inimest struktuuris. Ta lõi metodoloogilise raamistiku sotsiaalsele, kultuurilisele, sümboolsele kapitalile ning tema kapitalide teooriat saab käsitleda ka noorte subkultuuride, siin erinevate kogukondade ja võrgustike mõistes (Allaste, 2018).  

Suurbritannia uuringust tuleneb, et kõige enam väärtustavad noored Facebooki puhul emotsionaalset tuge kaaslastelt, eneseväljendusvõimalust, suhtlemist ja teadlikkust ümbritsevast. Kõige negatiivsemateks põhjusteks arvatakse olevad uneprobleemid, kiusamine, eneseprobleemid kehaga ja ärevushäired. Kindlasti on sotsiaalmeedial omad plussid ja omad miinused. On võimalus kontakteeruda rohkemaarvuliselt erinevate inimestega üle maailma, suhtlemine on kiire, lihtne ja odav. Paljud tänapäeva noored on üles kasvanud koos interneti ja sotsiaalmeedia platvormidega, nad ei kujutagi ette elu ilma selleta. Internet ja sotsiaalmeedia on kujunenud ja kasvanud koos noortega, arenedes samas rütmis, kuidas noored käituvad ja suhtlevad. Uuringust näeme, et umbes 5% noortest esineb ka sotsiaalmeedia sõltuvust. Arvestades kiiret arengut kõiges, võib selle osakaal olla kasvanud veelgi. Sotsiaalmeediat peetakse enam sõltuvust tekitavaks kui alkoholi ja tubakat (RSPH, 2016). Kuna sotsiaalvõrgustikud ja digimaailm ei ole just väga pikaajaline valdkond, siis hetkel puuduvad veel väga laiapõhjalised uuringud, kuid arvestades selle valdkonna kiireid ülemaailmseid arenguid, siis muutused ja nende mõju on vältimatud.

Me võime küll teada ja tunda, milliseid kasutegureid omab sotsiaalmeedia ja kui hea on Facebook, kuid me ei pruugi veel päris täpselt aru saada kasvanud nutiajastu noorte tegelikest rõõmudest, muredest ja kõigega, mis internetiga seotud. On mingi impulss, mingi mõjutus, mis paneb meid käituma nii nagu me käitume, kuid ma arvan, et kõige aluseks jäägu siiski inimlikkus, väärikus, eetilisus, viisakus jms. Ja hea tasakaal virtuaalse ja päriselu vahel. 

Kokkuvõtteks toon oma kirjutise lõppu näite, mil Eestimaa noorte aktiivsus facebookis märgatavalt tõusis. Sel põhjusel sai minu töö sisuks noored ja noorsoouurimus aines just käesolev facebooki teema. Kogu selle õppeaasta sügise väga kõnekaks teemaks meie kohalikus omavalituses on olnud meie kooli staadioni renoveerimine. Kuna alates kooli valmimisest saadik, üle 30. aasta tagasi ei ole staadionile tehtud investeeringuid, siis lõpuks hakkasid läbirääkimised eesmärgi poole liikuma ning oli lootust, et ehitustegevus algab. Seoses muutunud kohaliku poliitilise võimuga aga saabusid ärevad ajad ja eesmärk kaugenes taas. See on olnud kooli, hoolekogu, kogukonna ja üle omavalitsuse teemaks, millest ei ole jäänud puutumata ka noored. Üks põhikooli lõpuklassi noor tegi facebooki avaliku ürituse „Lükkame X kooli staadioni Y kooli“ ehk naaberkooli. See facebooki üritus tegi väga ärevaks paljud täiskasvanud, kes taoliste näidetega varem kokku polnud puutunud ning olid segaduses. Minule kui noorsootöötajale oli teada ka taust. Nimelt on paljud noored end facebookis märkinud erinevatele üritustele nii osalema kui ka huvitatud olema. Tegin väikse uurimuse antud teemal. Leidsin lihtsa vaevaga umbes 50 üritust, mida politsei liigitab noorte libaüritusteks. Mina jagasin leitud üritused omakorda humoorikateks (näiteks Puhume hästi kõvasti, et lätlastel oleks homme tuuline ilm; Otsime Käsna-Kalle Rimi ananasside seast üles; Ütleme Ülemiste vanakesele, et Tallinn on valmis); poliitilisteks (näiteks Peseme Taavi rõivad puhtaks; Parandame Sveni mikserit; Lükkame Toompeal Jüri ratta ümber) ja kahtlasteks (st võibolla päriselt toimuvateks) (näiteks: Võtame 20.dets. koolist kommipakid ja tõmbame minema; Laseme Kristiine keskusesse sisse ainult Kristiinasid jne). Raekoja platsi kuuse teemadel, mis on olnud seotud erinevate üritustega, on sõna võtnud ka politsei (Sibold, 2018). Et aimu saada noorte aktivistide hulgast, kes sellistele libaüritustele reageerinud on, siis püüdsin välja otsida ja reastada ka need kõige enam populaarsust kogunud event´id. Need on: 1) Võtame Homer Simpsonilt lastekaitsega lapsed ära – osalejaid 500 ja huvitatuid 3,2 tuhat: 2) Joome Läänemere tühjaks – osalejaid 1,2 tuhat ja huvitatuid 3,6 tuhat; 3) Kaitseme Üksinda kodus Kevini maja pättide eest – osalejaid 2,4 tuhat ja huvitatuid 6 tuhat. Seega, reageerinud noorte hulk on väga kõnekas. Järelikult on eeltoodus midagi, mis noori väga köidab.

Virtuaalmaailmal, sotsiaalmeedial kui ka facebookil on nii positiivseid kui negatiivseid omadusi. See võimaldab meil ühest küljest nii kapselduda ja eraklikuks jääda kui samas soovi korral kaotada ülemaailmselt kõik piirid ja olla suhtlemisel vaba. Aktiivsusega võib piirduda ekraani tagant lahkumata, samas võib virtuaalsuse panna tööle enda kasuks ja võtta sellest vaid parim. Kõige olulisem on leida tasakaal ja tarkus ning oskus teha enda jaoks parimaid valikuid.

ALLIKAD

            ... on minul kui töö autoril olemas, võib küsida.

Selline tore meenutus, mis toimus aasta tagasi :)

Head Eesti Vabariigi aastapäeva!

1.klassi tööd õpetaja Kaidiga ja õpetaja Marge foto algklasside ajaveebist: http://kolgakoolmarge.blogspot.com/

Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert-aktus koolis

Fotod: Kerttu Saagpakk. Suur, suur aitäh! 

Kõik pildid leiad siit: https://photos.app.goo.gl/2htQ6FjfUU1p4Zyy5

Kaunis peohommik viimasel koolipäeval enne talvist koolivaheaega. 

Laulsime koos Eesti Vabariigi hümni, peokõne pidas direktor Tõnu Valdma. Mudilaskoor esines lauluga "Üksteist peab hoidma". 2.klassi rahvatantsijad esitasid tantsud "Eesti on mu kodumaa", "Siisik" ja "Kedrates". Peohommikul olid kooliperel külas ka külalised - Kolga rahvatantsijate segarühm. Külalised tõid meieni Uuri külast pärit tantsulooja Maie Orava tantsu "Kalamees". Esineti veel tantsudega "Laastud lendavad" ja "Kolhoositants", mis on mõlemad tantsud, mis tulevad esitamisele suvisel tantsupeol. Kolga segarühma õpetaja Karin Soosalu on tantsupeol selle liigi üldjuht, tema juhendamisel seavad 60 rühma tantsijad kauneid mustreid tantsumurul. Kontserdi koolis lõpetas üldtantsupidude lõputants, tantsijate hümn "Tuljak". 

Suur aitäh teile Jaana, Gerly, Kerttu ja Uku-Kristjan.

Suur, suur aitäh mudilaskoor ja 2.klassi tantsijad ning õpetaja Krista Kukk.

Suur, suur, suur aitäh kõik Kolga segarühma tantsijad ja õpetaja Karin Soosalu.

Imekaunist Eesti Vabariigi 101. aastapäeva kõikidele! Elagu Eesti!

The Republic of Estonia

Inglisekeelseid fakte vabariigi aastapäeva eel 4.klassilt. Aitäh õpetaja Kristile.

2019 on eesti keele aasta!

Aitäh õpetaja Terjele.

Müra meie ümber

Aitäh 9.klassile ja õpetaja Laurale.

Mälumängu IV vooru küsimused vihjetega + koondtabel

1. Leia loetelust eestikeelsed eurolaulud.

“Muretut meelt ja südamekuld”, “Muretut meelt ja südametuld”, “Nagu merelaine”, “Meremüha”, “Pärlipüüdja”, “Kaelakee hääl”, „Ikka mere poole”, “Sinna, väljade vahele”, “Keelatud maa”, “Mere lapsed”, “Rändajad”, “Et uus saaks alguse”, “Kuula”

2. Mis ühendab järgmisi nimetusi: Kristallid, Kogudus, Mikronid, Optimistid, Rütmikud, Andromeeda, Lüürikud, Toomapojad, Virmalised, Väntorel?

Need on maiustuste nimed; Need on ansamblite nimed; Need on väikeplaneetide nimed; Need on kirjanike hüüdnimed.

3. Igal aastal jagatakse ohtralt preemiaid igasuguste tulemuste eest. Kes sai Välisministeeriumi kultuuripreemia aastal 2018?

Vihje nr 1: Programmiga „(R)estart Reality”. Turnee jõudis 11 Euroopa pealinna: Brüssel, Rooma, Berliin, Helsingi, Kopenhaagen, Pariis, London, Vilnius, Riia, Viin ja Budapest. Üks tema töödest “Seal ta ongi see Vargamäe” (https://noar.eu/et/kunst/there-it-is-this-vargamae/)

4. Puukoristaja on meie lindudest üsna tavaline, kuid tal on üks eriline omadus, mida teistel Eestis olevatel lindudel pole. Millega on tegu?

Puukoristajal on kõige pikem nokk ja kõige pikemad küüned.

Puukoristajal on võime pea alaspidi puul allapoole ronida.

Puukoristaja lend on enamasti lühimaaline ja lainjas.

Puukoristaja koristab puult kõik sealsed putukad.

5. EV100 filmiprogrammi raames linastub veebruaris 30.01.1878 sündinud kirjaniku teose põhjal kauaoodatud mängufilm. Kes on see kirjanik ja mis on teose nimi?

Vihje 1: See kirjanik on olnud seotud näiteks järgmiste kohtadega: Kadriorg, Kõrvemaa Koitjärve, Sotšis Punase Lageda küla.

Vihje 2: Tema ausammas asub Viru keskuse ja Estonia teatri vahel ning teos oli viieosaline.

6. Rändur Hendrik Relve kirjeldas oma Tulemaa-reisi, kus kõik oli imeline: haruldased loomad ja taimed. Sealne giid jättis kõige haruldasema paiga matka lõppu, öeldes, et Lõuna-Ameerikas on see vaid Tulemaal ja seda tullakse imetlema tuhandete kilomeetrite tagant. Aga siis imestas giid, et “ime” eestlasi ükskõikseks jättis. Millist Eestis tavalist “loodusimet” imetletakse Lõuna-Ameerika lõunatipus?

                Seal olid nõiaallikad.

Seal õitsesid sinililled ja karikakrad kõrvuti.

Seal oli raba.

Seal olid metskitsed ja metssead sõbralikult aasal rohtu söömas.

Seal oli ülijärsk paekivikalju.

Seal oli rüsijää.

7. Eesti Kaitsevägi sai uue juhataja 2018. aasta detsembris. Kelle?

                Vihjed: Martin Herem, Riho Terras, Ants Laaneots

8. See veebruarikuu kuupäev on oluline mitmes mõttes. Sel päeval suri Paju lahingus raskelt haavata saanud Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov. Sel päeval asutati Eesti NATO ühing. See päev on ka rahvusvaheline märgalade päev.

9. Millise rahvakalendripäevana me tunneme seda päeva ning milline ajalooline sündmus Eesti riigis on sel päeval toimunud? Nimeta ka kuupäev.

                küünlapäev ja Tartu Rahu (1920) aastapäev;

luuvalupäev ja valimised Eesti Asutavasse Kogusse (1918);

talvine peetripäev ja Liivi sõda (1576) Läänemaale tunginud Vene väed vallutasid Haapsalu;

madisepäev ja kuulutati välja Eesti Vabariik (1918).

"Tööle kaasa" töövarjupäev

Sel nädalal käisid Tööle kaasa! algatuse raames meie õpilased ühel päeval töövarjuks oma vanema või pereliikme juures. Tööpäev oli õpilastele mitte üksi huvitav ning meeldejääv vaid ka õpetlik kogemus. 
Täname vanemaid, kes algatusega liitusid ning ettevõtteid ja asutusi, kes õpilastele oma uksed avasid.
#töölekaasa2019

Fotod: osalejatelt ja koond ning uudis õpetaja Melikalt.

Koolitus! Võta huvi korral Kuusalu noortekeskusega ühendust!

Hei noored! SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus korraldab projekti koostamise koolituse 

Kostivere noortekeskuses. Kuusalu valla noortele organiseeritakse transport. 

Lähme ja saame teadmisi, kuidas korraldada üks vahva üritus!