Tänu tehnoloogia kiirele arengule 21.sajandil on mitmekesistunud
erinevad teenused ja rakendused, sealhulgas sotsiaalmeedia platvormid.
Käesolevas töös keskendun noorte virtuaalmaailmale, kõige enam aktiivsele
Facebooki kasutamisele. 2008. aasta augustis täitus Facebookil 100 miljonit
registreeritud kasutajat. See number kasvas väga kiiresti. Juba poole aasta
pärast oli aktiivseid kasutajaid 150 miljonit ning 2010. aastal on Facebook
kasvanud 500 miljoni kasutajani. Firma omauuringus tuuakse välja, et pooled
kasutajad kasutavad Facebooki igapäevaselt ning keskmiselt kulutatakse sellele
34 minutit. 2017. aasta juuniks on registreeritud kasutajate arv kasvanud 2,2
miljardini (Facebook, n.d.).
2015. aasta firma omauuringu andmetest selgub, et noored
eelistavad teisi sotsiaalmeedia kanaleid. Kõige populaarsemad on Instagram ja
Snapchat. Hinnanguliselt üks miljon teismelist aastas loobub Facebookist teiste
veebikeskkondade kasuks. 2015. aastast muutub ka statistiliste andmete kogumise
kord – kui varasemalt arvestati registreeritud kasutajaid, siis edaspidi
võetakse analüüsi aluseks viimase 30 päeva jooksul aktiivne olemine kas
Facebookis või Facebook Messengeris. ComScore´i andmetel on Facebook seniajani
veel juhtiv sotsiaalmeedia võrgustik – rohkema arvu kasutajatega, enim loetud
uudistega, kõige rohkem fotode üleslaadimise kohana jne.
Facebook on veebipõhine suhtlusvõrgustik, mis sai alguse
2004. aasta veebruaris. 2009. aasta veebruaris lisandus like-nupp ehk
meeldimine. 2010. aastal laiendati nähtule reageerimist kommenteerimisega. Kuna
meeldimise väljendamiseks oli olemas nupp, siis ka mittemeeldimise märki küsiti
tarbijate poolt. 2016. aasta alguses lisandusid erinevad emotsiooninupud, olemasolevale
meeldib-nupule lisandusid: armastan, hahaa!, ohhoo!, kurb ja vihane.
Statistikaameti 2017. aasta teise kvartali uurimuse
kohaselt olid 99% 16-24 aastased Eestis elavad noored kasutanud viimase kolme
kuu jooksul internetti. Kõige populaarsemad tegevused internetis olid olemine
sotsiaalvõrgustikes (Facebookis) – 97%; e-posti kasutamine – 96% ja meediaväljaannete
lugemine – 92%. Kõrge internetikasutus ei erine ei soost, vanusest, kodusest
keelest aga omandatud kõrgeimast haridusest. Viimaste aastate jooksul on
märgatavalt kasvanud interneti kasutamine liikvel olles, näiteks koolis,
ühistranspordis, külas olles jne. Üha enam kasvab nii Eesti noorte seas kui
kogu maailmas teenuste pakkumine ja tellimine internetist. Enamlevinud on
majutus- ja sõiduteenused. Üle 50% noortest tellib lisaks teenustele
internetist näiteks ka ürituste pileteid, riideid, jalanõusid jm. (Eesti Statistika,
2017).
Olles väga paljudele noortele kättesaadav, on facebookil
rohkesti ka muid positiivseid omadusi. Näiteks võib facebookist palju abi olla seoses
õpingutega. Facebooki kasutamist on uuritud ka hariduslikel eesmärkidel. Välja
on toodud hüvesid, nagu näiteks: luuakse võrgustik, mis soodustab õppurite omavahelist
koostööd; läbi facebooki suheldakse otse õppejõududega; arendatakse digitaalset
kirja- ja keeleoskust ning kaasamisel õpikeskonda puuduvad riigi-, keele-või
kultuuripiirid (Shaw, 2015). Piiride ülesus ja tohutu kiirus kaasneb seoses
virtuaalmaailma ja facebookiga ka kõikides teistes valdkondades eluüleselt.
Aktiivne Facebooki kasutamine, st ise panustamine või aktiivne
olemine seal? Kas see on sama? Üks näide. Tõlkimata. „1.39 AM. Can’t sleep. Scroll down Newsfeed. Album of holiday
photos. All participants disgustingly attractive. Yet another school pal is now
“In a relationship with…”. Friend’s profile picture. Unreasonable number of
likes. Picture of the ugliest baby in the world. … Refresh. Cat.” (Luke, 2014).
Ja nii võib kulutada
märkamatuid tunde. Ei panusta küll ise, kuid oled olemas, st oled aktiivne.
Ilmselt sobivad paljud noored selle liigituse alla, kes justkui täiskasvanutele
mõistmatult ei tee internetis midagi, nad lihtsalt on seal. Nad kuuluvad
kuhugi, olles osa millestki. Eakaaslastega koos kuuluvustunne on selles vanuses
oluline. Ka see on osalus.
Slack (eesti keeles nõrk) on inimene, kes
väldib tööd ja pingutust. Slacktivism tähendab poliitiliste või sotsiaalsete
teemade toetamist internetis, ilma et see eeldaks erilist pingutust. (Cambridge
Dictionary, n.d.) Slacktivisti lemmiktööriistaks on like-nupp. Mida tähendab
see „like“? See on sama, kui päriselus kuulata ära kellegi arvamus ja kinnitada
seda „Jah, olen nõus“. Päriselus on noortel aga takistused, netimaailmas on
kiirus ja tänapäeva piirideta maailm. Slacktivism
internetis on sama sügav kui paberõhuke teadmine ja pühendumus, mis seda toidab
(Mazie, 2014). Rushkoff toob välja, mida tänapäeval tähendab aktivism. Et olla
aktiivne, pead sa leidma veebilehe, liituma mõne liikumisega või laikima
midagi, mis meeldib. Sellest piisab, et olla aktiivne ja täheldada oma
poolehoidu millelegi. Ta juhib tähelepanu, et internetiavarustes oleme me väga
hõivatud ja tegusad. Kahjuks tuleb aga tihti tõdeda, et see internetiaktivist
päris elus, reaalses ühiskonnas ei tahagi, et toimuks mingi muutus. Selle
asemel, et muuta midagi oma kogukonnas, eelistab ta pigem digikeskkonda lootes
muutustele (Rushkoff, 2011, viidanud Czech, 2016). Sarnasest sotsiaalsest
digikasust räägivad teisedki autorid. Oluline on arvutimaailma tähelepanu,
mitte reaalne, päris muutus tavaelus. Sotsiaalmeedia on eneseväljenduse kohaks,
mis ei pruugi olla kunagi päris ehtne. Me tegeleme justkui isikliku
kaubamärgiga. Arendame oma nime, pilti, meeldimisi jm. Me valime, kuidas me
soovime, et teised meid näeksid. Fotode puhul on võimalik kasutada erinevaid
filtreid. See „meeldimine, kommenteerimine ja jagamine“ elab virtuaalmaailmas
oma elu, kusjuures me võima ka publiku ise valida, seades vastavaid piiranguid.
See on muidugi äärmus, sest ka vastupidiseid näiteid eesti kogukondadest on
palju, kus digikeskkond aitab kaasa kogukonna aktiivsetele tegevustele (mitmed
paiga- ja külakogukonnad).
Digivahenditest on saanud noorte
enesemääratlusviis, mille läbi suhelda sõprade ja tuttavatega, saada vajadusel
toetust sotsiaalmeediast, kogeda eakaaslaste tunnustust. Samuti on võimalus end
vabal ajal teadlikult ümbritsevast keskkonnast välja lülitada ja olla vaid
iseendaga. (Tark vanem, n.d.) Väga paljud noored end sinna digimaailma ka
unustavad, seda on näha koolist, ühiskonnast. Miks ja kuidas kujuneb inimene
selliseks, nagu ta kujuneb, tema maitsed, hinnangud, eelistused, käitumisviisid
jm, seda on oma töös põhjalikult uurinud prantsuse sotsioloog Pierre Bourdieu. Bourdieu
ühendas teooria ja empiirilised andmed, mõistmaks inimest struktuuris. Ta lõi
metodoloogilise raamistiku sotsiaalsele, kultuurilisele, sümboolsele kapitalile
ning tema kapitalide teooriat saab käsitleda ka noorte subkultuuride, siin
erinevate kogukondade ja võrgustike mõistes (Allaste, 2018).
Suurbritannia uuringust tuleneb, et kõige
enam väärtustavad noored Facebooki puhul emotsionaalset tuge kaaslastelt,
eneseväljendusvõimalust, suhtlemist ja teadlikkust ümbritsevast. Kõige
negatiivsemateks põhjusteks arvatakse olevad uneprobleemid, kiusamine, eneseprobleemid
kehaga ja ärevushäired. Kindlasti on sotsiaalmeedial omad plussid ja omad
miinused. On võimalus kontakteeruda rohkemaarvuliselt erinevate inimestega üle
maailma, suhtlemine on kiire, lihtne ja odav. Paljud tänapäeva noored on üles
kasvanud koos interneti ja sotsiaalmeedia platvormidega, nad ei kujutagi ette
elu ilma selleta. Internet ja sotsiaalmeedia on kujunenud ja kasvanud koos
noortega, arenedes samas rütmis, kuidas noored käituvad ja suhtlevad. Uuringust
näeme, et umbes 5% noortest esineb ka sotsiaalmeedia sõltuvust. Arvestades
kiiret arengut kõiges, võib selle osakaal olla kasvanud veelgi. Sotsiaalmeediat
peetakse enam sõltuvust tekitavaks kui alkoholi ja tubakat (RSPH, 2016). Kuna
sotsiaalvõrgustikud ja digimaailm ei ole just väga pikaajaline valdkond, siis
hetkel puuduvad veel väga laiapõhjalised uuringud, kuid arvestades selle valdkonna
kiireid ülemaailmseid arenguid, siis muutused ja nende mõju on vältimatud.
Me võime küll teada ja tunda, milliseid kasutegureid omab
sotsiaalmeedia ja kui hea on Facebook, kuid me ei pruugi veel päris täpselt aru
saada kasvanud nutiajastu noorte tegelikest rõõmudest, muredest ja kõigega, mis
internetiga seotud. On mingi impulss, mingi mõjutus, mis paneb meid käituma nii
nagu me käitume, kuid ma arvan, et kõige aluseks jäägu siiski inimlikkus,
väärikus, eetilisus, viisakus jms. Ja hea tasakaal virtuaalse ja päriselu
vahel.
Kokkuvõtteks toon oma kirjutise lõppu näite, mil Eestimaa noorte aktiivsus
facebookis märgatavalt tõusis. Sel põhjusel sai minu töö sisuks noored ja
noorsoouurimus aines just käesolev facebooki teema. Kogu selle õppeaasta sügise
väga kõnekaks teemaks meie kohalikus omavalituses on olnud meie kooli staadioni
renoveerimine. Kuna alates kooli valmimisest saadik, üle 30. aasta tagasi ei
ole staadionile tehtud investeeringuid, siis lõpuks hakkasid läbirääkimised
eesmärgi poole liikuma ning oli lootust, et ehitustegevus algab. Seoses
muutunud kohaliku poliitilise võimuga aga saabusid ärevad ajad ja eesmärk kaugenes
taas. See on olnud kooli, hoolekogu, kogukonna ja üle omavalitsuse teemaks,
millest ei ole jäänud puutumata ka noored. Üks põhikooli lõpuklassi noor tegi
facebooki avaliku ürituse „Lükkame X kooli staadioni Y kooli“ ehk naaberkooli.
See facebooki üritus tegi väga ärevaks paljud täiskasvanud, kes taoliste
näidetega varem kokku polnud puutunud ning olid segaduses. Minule kui
noorsootöötajale oli teada ka taust. Nimelt on paljud noored end facebookis
märkinud erinevatele üritustele nii osalema kui ka huvitatud olema. Tegin
väikse uurimuse antud teemal. Leidsin lihtsa vaevaga umbes 50 üritust, mida
politsei liigitab noorte libaüritusteks. Mina jagasin leitud üritused omakorda
humoorikateks (näiteks Puhume hästi
kõvasti, et lätlastel oleks homme tuuline ilm; Otsime Käsna-Kalle Rimi
ananasside seast üles; Ütleme Ülemiste vanakesele, et Tallinn on valmis);
poliitilisteks (näiteks Peseme Taavi
rõivad puhtaks; Parandame Sveni mikserit; Lükkame Toompeal Jüri ratta ümber)
ja kahtlasteks (st võibolla päriselt toimuvateks) (näiteks: Võtame 20.dets. koolist kommipakid ja
tõmbame minema; Laseme Kristiine keskusesse sisse ainult Kristiinasid jne).
Raekoja platsi kuuse teemadel, mis on olnud seotud erinevate üritustega, on sõna
võtnud ka politsei (Sibold, 2018). Et aimu saada noorte aktivistide hulgast,
kes sellistele libaüritustele reageerinud on, siis püüdsin välja otsida ja
reastada ka need kõige enam populaarsust kogunud event´id. Need on: 1) Võtame Homer Simpsonilt lastekaitsega lapsed
ära – osalejaid 500 ja huvitatuid 3,2 tuhat: 2) Joome Läänemere tühjaks – osalejaid 1,2 tuhat ja huvitatuid 3,6
tuhat; 3) Kaitseme Üksinda kodus Kevini
maja pättide eest – osalejaid 2,4 tuhat ja huvitatuid 6 tuhat. Seega,
reageerinud noorte hulk on väga kõnekas. Järelikult on eeltoodus midagi, mis
noori väga köidab.
Virtuaalmaailmal, sotsiaalmeedial kui ka facebookil on
nii positiivseid kui negatiivseid omadusi. See võimaldab meil ühest küljest nii
kapselduda ja eraklikuks jääda kui samas soovi korral kaotada ülemaailmselt
kõik piirid ja olla suhtlemisel vaba. Aktiivsusega võib piirduda ekraani tagant
lahkumata, samas võib virtuaalsuse panna tööle enda kasuks ja võtta sellest
vaid parim. Kõige olulisem on leida tasakaal ja tarkus ning oskus teha enda
jaoks parimaid valikuid.
ALLIKAD
... on minul kui töö autoril olemas, võib küsida.
