WADOKAN KLUBI TEGEVUSEST, KARATE KUI ELUSTIIL

Treener Jüri Unduski info lapsevanematele -

Wadokan klubis treeningute kohta käivaid küsimusi ja vastuseid:  

Eriti tähtis on väljund võistluste näol kooliealistele lastele-noortele. Kui vanem seltskond käib trennis enamasti lihtsalt oma heaoluks, siis noortel on võistluste näol oluline saada kinnitust oma edasijõudmisele valitud alal.

Tegu karatetrenniga kuid reaalselt tähendab see märksa rohkemat kui lihtsalt löömine-kaitsmine, lihtsalt kaklema saaks ju õppida ka tänaval...

Karate on pigem elustiil või mõtteviis.
Trennis tehakse: Kaitse- ja ründetehnikaid,asendeid,heiteid, enesekaitset, kukkumis harjutusi, akrobaatikat, kumite(vabavõitlus), kata(asendite, tõrje- ja ründe tehnikate kogum, mida sooritatakse liikudes kindlaksmääratud suundadesse  e. võitlus kujutletava vastasega), kobudo(relva võitlus), sport-kobujutsu( pehmendatud relvadega kahevõitlus), lihvitakse õpitut võistlusteks ja vööeksamiteks. Lisaks karatele käiakse ka sport- kobujutsu võistlustel.

Kui vanalt võib harjutama hakata?

Vanusepiiri pole.

Treeningule tulla võib igas vanuses kui suudetakse olla harjutamisel järjekindel ning arvatakse, et just see on asi mis temale peaks sobima.

Erinevad õpetajad peavad siiski parimaks alustamise ajaks erinevaid vanuseid vahemikus 9 -14 eluaastat. Nagu elus ikka pole ka siin absoluutset tõde ning treeningute alustamise vanus sõltub eelkõige harjutaja isikuomadustest ja harjutamise eesmärgist.

Füüsiliselt ja vaimselt peetakse enamike õpetajate poolt alustamiseks parimaks vanuseks 9-14a. kuid elu on näidanud, et sageli leidub 7-8 aastaseid, kes oma olemuselt on treeninguteks rohkem valmis, saavutades suuremat edu kui mitmed 15 -16 aastased.
Kui trenni tulles on soov edu saavutada ka võistlustel osalemises, tuleks - nagu tänapäeval enamikul aladel treeningutega alustada kindlasti enne 10. eluaastat. Eesti sportliku karate tase on kõrge ning hiljem alustades on väga raske konkurentidele järgi jõuda. Kui eesmärgiks aga pole sportlikud saavutused, pole karate harrastamiseks ka mingeid vanuselisi piire. Kõige paremini tunnevad oma last ikkagi ema-isa ning kui nad on leidnud, et ka 6 aastane peaks treeningutel kaasa tegema, ei öelda sellest kindlasti ära. Võsu klubi harjutama asujate keskmine vanus jääb 9 -13 eluaasta vahele. Noorim harjutaja on olnud 6 aastane ja ilusasti toime tulnud. 

Tahaks väga oma 6(5)aastase poja trenni tuua...

Meil on kindlasti hea meel, kui trenni tuuakse vahel ka nooremaid lapsi!
Treeningutele tulemine sarnaneb kooliküpsusega, kus üldine vanus on 7a kuid inimesed on erinevad ning soovi korral võib julgelt alustada ka vahemikus 6-8 eluaastat. Valdav osa lastest kes meil trennis käivad on vanuses 8 ja vanemad, kuid igal aastal osalevad ka mõned väiksemad poisid. Põhimõtteliselt ei pea karate treeningrühmas olema kõik lapsed samaealised. Kuna treener isiklikult ühtegi last enne trenni jõudmist ei tunne, saab anda vaid üldisi soovitusi. Et aga suurematega kaasa tehes ei tekiks negatiivset kogemust peaksid pisemad lapsed olema füüsiliselt piisavalt arenenud ning mis kõige tähtsam – oma iseloomult olema valmis kaasa tegema asjades mis neile ehk esmapilgul keerulised võivad tunduda. Kui lapse iseloom on pisut kartlik, mis sunnib teda üritamise asemel pigem kõrvalt vaatama tasub kindlasti veel mõned aastad kannatada, piisavalt hakkajatele lastele on aga varasem alustamine väga teretulnud!
Lisaks peaksite lasteaiaealise lapsega kalkuleerima, kas teil, või teie pereliikmel on võimalik tavapärasel tööajal last treeningutele tuua. Selles eas lapsed ju enamasti omapäi kodust kaugemale ei lähe. Treeningaegade seadmisel on aga arvestatud pigem koolilaste endi, mitte nende vanemate mugavusega.

Kas ka tüdrukud võivad karatega tegeleda?

Nagu öeldud on treeningutele oodatud kõik huvilised. Tavaliselt on tüdrukute hulk trennis väiksem poiste omast, kuid see on ilmselt tingitud lihtsalt tüdrukute suuremast tagasihoidlikkusest. Treeningud on alati poistega koos nii, et tüdrukud peavad olema valmis kõigis tegevustes poistega võrdselt pingutama.

Mida on harjutamiseks vaja?

Esmakordselt trenni tulles on vaja vaid kannatlikkust ja head soovi öppimiseks.
Hiljemalt esimese vööeksami ajaks oleks soovitav ka muretseda valge karatekimono. Oskuste kasvades oleks vaja veel ka käe ja jalakaitsmeid. Võistlustel osalemise korral ka hambakaitsmeid.

Kust saab treeningriideid/treeningvahendeid?

Treeningvahendeid saab muretseda hästivarustatud spordikauplustest. Enamasti oskab treener anda ka otse kauba tootjate või maaletooja andmed. Kui teil endil pole võimalust varustuse maaletooja juures kauba järel käia, küll on aga piisvalt kannatust, võib oma soovidega pöörduda ka otse treeneri poole.

Kas karate on (harjutajale) ohtlik?

Kindlustusfirmad panevad karate kõrgendatud riskiastmega alade hulka, kuid praktika ja erinevate spordialade statistika annavad hoopis teistsuguse tulemuse. Praktikas juhtub Võsu klubi harjutajatega keskeltläbi 1,5 erinevat õnnetust aastas kuid ligi 3 aasta jooksul on neist võistlemisega seotud vaid mõned liigeste põrutused ja marrastused(kuna tahes-tahtmata on ju tegemist kontakt alaga). Enamasti kipuvad nooremad harjutajad kukkuma suvel puude otsast ja jalgrattalt või vigastama end erinevates pallimängudes. Statistiliselt ongi karate ohutum ( karate õppimine algab kaitsest-seega suurem osa treeningust moodustabki vastase rünnakute eest ära liikumises ning tõrje tehnikate õppimises ) erinevatest pallimängudest (jalgpall, korvpall ja isegi tennis) olles kaugelt ohutum ka enamusest ülejäänud kahevõitlusaladest.

Julget pealehakkamist!