Meie kooli orav

Minu akna all on kena ja suur männipõõsas ning pikk kuusepuu ja männipuu. Üks armastatud söögikoht meie kooli läheduses elutsevale oravale. Orav tuleb alati raamatukogu poolt. Kui muruplatsil oli veel talvine sulav lumehangetriip, siis tuli orav sööma, vahepeal käis lund krõbistamas joogiks peale ja siis jälle põõsa sisse ja puu otsa tagasi.
Nii oleme me kohtunud mitmeid ja mitmeid kordi, tema söömas ja liikumas ning mina teda jälgimas.
Seekord võtsin aega ja püüdsin teda jälgida oma väikse fotokaga, mis mul alati kaasas on. Et mitte läbi aknaklaasi pildistada, tegin isegi akna pisut lahti ja käsi fotokaga väljas, püüdsin ma tabada hetke, mil ta liigub põõsast puu juurde, puu otsa ja seejärel tagasi. Nagu ikka, ei saa fotokaga tabada hetke, mida silm tabab, seega neid häid kaadreid seekord ei tulnud, kuid kunagi ehk edaspidi.
Üks pilt seekord siiski...