KADRIPÄEVAL, kolmapäeval 25.nov.
peale 4.tundi üleval saalis
mängime:
"Hea nägu, kuri nägu"
"Kivinõid"
"Herneste toopi ajamine"
KADRIPÄEV 25.NOVEMBER
KOMBED
Kadripäeval lõppes tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd.Kadripäeval oli keelatud igasugune villaga seotud töö- ketramine,kudumine,nõelumine,sest arvati,et nii võib lammastele kahju teha.Soovitatav oli lambaid pügada.Paiguti oli kombeks laudas süüa.
Kadripäeva eelõhtul käisid ringi kadrisandid,kelleks olid külanoored,nii tüdrukud kui poisid.Kadrid olid riietatud heledatesse naisterõivastesse ning vastupidiselt mardisantidele olid nad kenad ja puhtad.Kadrid ehtisid end pitside ja satsidega. Kübara asemel kõlbas ka õlgedest tehtud peakate,mis kaunistati paelte ja lilledega. Jalas kandsid kadrid valgeid sukki ja käes valgeid kindaid.Ainult nägu peideti,,et naabrid ära ei tunneks.Pähe võis panna maski või padjapüüri,millele joonistati silmad,suu ,nina ja lõigati augud sisse.Kadrid käisid ringi perena, juhtijaks kadriema.
Kadriemal oli käes vitsakimp või kepp.Vitsakimbuga löödi igale pereliikmele kergelt 2-3sopsu,sõnades“tervist,tervist“ või "terveks,terveks“.
Kadridel oli kaasas ka kadrititt (nukkvõi lihtsalt puuhalg) kellele nõuti kindaid,sokke ja hambaraha.Kadriisal oli kaasas“kadrihani“(õlgedest tehtud hanekuju),kelle ülesandeks oli kontrollida laste lugemisoskust või muidu neid kimbutada. Mõnikord kandsid kadrid kaasas ka vokki ja ketramine oli kadride etenduse tähtsaks osaks.
Kadrid tõid peresse karjaõnne ning palusid andideks villu ja linu.
Enne, kui kadrid sisse lastakse,peaksid nad määgima.Siis kutsutakse sandid sisse,lausudes: Kui ilus lammas tule,ute,ute,tule sisse.
Kui kadrisandid tuppa astusid,laulsid nad :
Laske sisse kadrisandid,kadri,,
Kadril küüned külmetavad,kadri,
Varbaotsad valutavad,kadri.
Laske sisse kadrisandid,kadri
Siis tuli laulda perenaisele:
Tere õhtust,perenaine,
minu kõht on ette vaene.
Palus natukene leiba,
Ega see pole võlga.
Lõpuks tuli kodu õnnistada:
Kadri toob lauta lambaõnne,
Keset lauta kitseõnne,
Kadri toob põllule põrsaõnne.
Kadrisandid toovad karjaõnne ja neile anti vanasti lõnga,kangast või perenaise vana seelik.Kadrid nõudsid toiduainete asemel rohkem villu.
Kui juhtus aga,et sante sisse ei lastud,toimisid kadrid nii nagu mardidki:tare ette tassiti puuvirn,seamold,ader või äke,sõidu-või põllutöövahendid tiriti hoone katusele,puuriida otsa või keerati kummulli.Traditsiooniline karistusviis oli ka korstna kinnitoppimine,loomade laudast väljalaskmine jms.Sealjuures sajatati lauluga.Näiteks selline sajatus:“Sead sulgu suregu,kanad kaevu munegu!“
Pärast kadrijooksmist koguneti kadriema-või isa tallu järelpeole või peeti kadripulmi,kus lauldi,tantsiti,mängiti hilisööni,aga pidu võis kesta ka mitu päeva,Üheskoos söödi ka kogutud toidukraam ja jagati omavahel muud annid.
Hea lambaõnne hoidmiseks pidi kadripäeval tanguputru sööma ja õlut jooma. Jõukamad pered panid tangupudrule võid silma.Vaesemad sõid hapupiimaga. Kadripäeval söödi kama ja tehti kamapalle.Keedeti verikäkki, herneid,ube.Sel päeval pidi palju lambaliha sööma,et kadri lambakarja hoiaks ja kaitseks.
Kui mart kapsib kasukaga,siis kadri ripsib riidega.
Kui mardipäeva ajal on pakane,siis kadripäeval on soe ilm.
Kadri pissib.
Kadripäeval on igal aastal vesi lahti,läheb sulaks.
Hea nägu,kuri nägu
Lapsed on ringis ja üks laps on ringi keskel.Keskelolija teeb kordamööda igale lapsele mõne näo ning ringisolija peab seda järele tegema.Kes hakkab naerma või tõrgub nägu tegemast,peab ühe korra ühel jalal ümber ringi keksima.
Lõngakera
Kadrilapsed moodustavad kätest kinni hoides rivi,mida juhib kadriema.Joostes või muusika taktis hakkavad nad lõngakera kokku kerima,liikudes kahanevat ringjoont mööda,nii,et kavataja jääb lõpuks ringi keskele.lapsed tihedalt ümber.Kui lapsed on kobaras koos,kükitavad kõik maha ja kadriema laotab kingitud riidekanga üle laste. Kui muusika hakkab jälle mängima,laguneb lõngakera koost,lapsed lähevad oma kohtadele.
Kivinõid
Lapsed jooksevad ringi.Liisu teel määratakse üks mängija kivinõiaks.Ta hakkab jooksjaid jälitama.See,keda ta puudutab,on ära nõiutud ja jääb kivikujuna seisma.Teda võib veel vaba olev kaasmängija käega puudutades nõidusest vabastada.Nii käib võitlus nõia ja mängijate vahel.Mäng lõpeb siis,kui kõik mängijad on kiviks muudetud.
Nööpide sorteerimine
Õpetaja valmistab ette umbes 20 suurt nööpi:neist pooled kahe auguga,pooled nelja auguga.Mängijad seovad kordamööda silmad kinni ja sorteerivad nööpe.Teatud aja peale tule laduda nööbid kahte hunnikusse,esimesse kahe,teise nelja auguga nööbid.Võitja on see,kes saab rohkem õigeid nööpe.
Herneste toopi ajamine
Mängija seisab tooli ees,kummardub üle selle seljatoe ja laseb tooli taga olevasse pudelisse üksteise järel 20 hernest.Võidab see,kellel neid sinna kõige rohkem kukub.
MEISTERDAMINE
Teeme kamakäkki
1,5 klaasi piima
pool klaasi hapukoort
200 grammi kamajahu
Suhkrut
Piim segada hapukoorega,lisada kamajahu,maitsestada suhkruga.Puistame pisut kamajahu taldrikule,rullime kas pikliku või ümmarguse palli-käki.Kamakäkkide kõrvale võib juua piima.
Kadriema lõngatitt
Materjal.Villane lõng,kääärid,nööbid silmadeks.
Töö käik: Keri umbes 30 keerdu villast lõnga ümber käelaba.Seejärel võta vihk käe pealt ning seo ülevaltpoolt,kaela piirkonas lõngajupiga kinni..Nüüd jaga lõng neljaks osaks ja seo umbes 1cm otstest kinni-nii saad kaks kätt ja jalga.Kui jätad jalad sidumata,saad lõngatüdrukule seeliku..
Loodusmaterjalidest talu
Korjame jalutuskäigul oksakesi,puukoort,kuuse-ja männikäbisid, sammalt, kivikesi. Ehitame kogutud materjalist taluõue koos majade (elumaja, ait,laut, saun), kaevu,põldude,koduloomade ja inimestega.Fantaasiamäng.
Vaata ka siit veel lisa ja lõpupoole leiad viktoriinid: