Õpetajad Tartus õppimas ja avastamas

Meie kooli õpetajate traditsiooniline talvine väljasõit toimus sel aastal 2.-3.veebr. Tartusse. Ees ootas teatri-, õppimis- ja kultuurireis, mil kavas oli:
- Vanemuise teatri etendus "Suluseis" Sadamateatris. Etenduse kohta saab vaadata infot siit: http://www.vanemuine.ee/repertuaar/suluseis/
- Tundide külastus ja koolielu ja -korraldusega tutvumine Tartu Waldorfgümnaasiums. Tartu Waldorfgümnaasiumi lehele pääseb siit: http://www.waldorfkool.info/
- Eesti Rahva Muuseumi külastus, muuseumi kohta leiab info siit: http://www.erm.ee/et

Kogu väljasõit oli väga inspireeriv, kasulik ja hariv. Pilte selle kohta küll eriti ei ole, kuid kuna meie reisi põhiliseks eesmärgiks oli osa saada koolipäevast, siis olgu siinkohal ära toodud mõned õpetajate tähelepanekud külastatud koolitundidest:

- 11.klassi muusikaajalugu algas kordamise ja päevaprobleemist rääkimisega, mis toimus küünlavalgel. Seejärel hoiatas õpetaja ette, et paneb nüüd tuled põlema. Tund algas püsti seistes kahe pika soneti lugemisega, enamus peast.

- Väärtuspõhine õpe, sotsiaalsed pädevused olulised. Vaikne keskkond. Asjades/tegevustes lepitakse õpilastega kokku. Klassis stendil kirjas, kellel milline töö tegemata ja millal õpetaja vastu võtab.

-  Õpetaja teretas hommikul kõiki õpilasi kätt- ja nimepidi.

- Õpilased kuulavad tunnis, töötavad kaasa. Ei mingeid telefone ei tunnis ega ka vahetunnis.

- 7.klass: Vaikus tunnis. Mõni tukkus, mõni jälgis hoolikalt õpetaja juttu, mõni kujundas oma vihikut (õpiraamatut), aga kõik KUULASID.
Meelde jäi ka koolijuhi selgitus: kõik õpilased teevad kõike: poisid koovad ja õmblevad, tüdrukud teevad puutööd, kõik õpilased saavad esineda ja näidata, mida nad õppinud on. Ja mis veel tähtsam - keegi ei vaata ega ütle kaasõpilasele halvasti.

- Loomaõpetus 4.klass. Tervitus: “Tere hommikust, armas 4. klass” “Tere hommikust, armas õpetaja Anne” “Kes soovib olla korrapidaja?” samas õp kirjutas nimed üles, ilmselt seepärast, et kontrollida, et kõik oleksid võrdselt. Korrapidajad kirjutasid oma nimed tahvlile. Süüdati küünal, mängiti flööti, loeti luuletusi. Tunni teemaks oli mutt. Õpetaja tutvustas, jutustas, joonistati pilt vihikusse.
Meeldis laste kuulamisoskus ja kannatlikkus. Mulle tundus uue teema käsitlus veidi igav ja kuiv. Aga see puhtalt minu arvamus. Tunni lõpus kustutati küünal ja lapsed jõid teed. Enamusel oli oma söögikarp kaasas. Vahetunnid kestavad 20 minutit,et lapsed jõuaksid olla õues.

- 8. klass geograafia - võõrad nagu me olime, ei oldud kitsid meid teretama. Toodi isegi pikk pink esikust, kus külalised istuda saaks. NB! Keegi õpetajatest ei nõudnud ega käskinud, õpilased tõid vabatahtlikult. Tund ise oli rahulik ja kulges asjalikult. Eks lapsed ole igal pool ühesugused, kuid kõige enam hämmastas vaikus ja üksteise kuulamine. Õpetaja ütles ainult korra: “Palun vaiksemalt.”. Kui hea on arutleda maailma teemadel inimestega, kes kuulavad, avaldavad arvamust, küsivad küsimusi arvestades ruumis viibivate kaaslastega. Meile tuntud mobiilide kultus ei avaldunud kordagi tunni ajal.

- 1. klass. Tore oli vaadata, kuidas lapsed arutlesid ja analüüsisid nädala probleemsete teemade üle, suutes vaikselt kaasõpilasi kuulata ja analüüsida. Üheks teemaks oli teretamine: “Kas kõik teretasid hommikul kaasõpilasi?”

Õpilane, kes oli vea teinud või valesti käitunud palus tervelt klassilt vabandust, millele järgnes kogu klassi ühine andeksandmine kooris: “Anname andeks”.

Vahva idee oli pärlitega  purk käitumisraskustega lastel. Purgis oli igaks nädalaks 20 pärlit, kui õpilane tegi vea, pidi ta oma purgist ühe pärli õpetaja purki loovutama, kõik probleemid arutati nädala lõpus üle ja laps sai vigu tunnistades, andeks andes ja analüüsides pärlid tagasi. Tore oli ka vahva mobiilitasku, kuhu kõik telefonid enne tundi peideti.

- 5. kl eesti keel. Kättpidi teretamine ja möödunud päeva ja hommiku uudiste rääkimine. Oldi osavõtlikud teineteise suhtes. Nn hommikupalvele loeti lisaks peast Ridala “Talvist teed”. Seejärel nad laulsid, tundus, et see laulu õppimine on mingi teise töö jaoks. Seejärel asuti algustähe teema juurde. Kõigepealt oli koduse töö kontroll, (iga laps pidi kirjutama vihikusse 10 isikunime, 5 kohanime ja 3 tähtkuju). Üsna palju oli kirjutamist. Alustati reeglitega koos näidetega vihikusse, õpetaja kirjutas tahvlile väga korrektse käekirja ja kujundusega, lapsed kirjutasid maha. Seejärel kirjutas õpetaja veelkord tahvlille algustähe põhijuhud, iga laps pidi kirjutama kaks näidet vabalt valitud alaliigile, näiteks ehitised, keeled vms. See kõik jäi tahvlile ja algas etteütlus, mille esimesed laused koostas õpetaja tahvlil olevatest näidetest, seejärel tulid laused koduse töö keelenditest jm algustähe näidetest. Nii mõnigi laps ei kirjutanud esialgu, kuid lõpuks kirjutasid kõik. Midagi hullu nendega, kes ei teinud kaasa, ei juhtunud, tund tiksus edasi. Etteütluse kontroll oli nii, et õpetaja luges taas teksti ja olulise keelendi kohal lapsed ütlesid, kas suur või väike täht.

Vahepaus. lapsed võisid hüpata ja klassis pisut ringi käia.

Teine pool tunnist tegeleti “Röövlitütar Ronjaga”, kus õpetaja lugas ca 20 minutit raamatut ette. Kuulamisasend oli üsna vaba, aga lastel ongi võime olla lösakil, aga samas kuulda.

Mis mõtlema pani? Võib-olla keelereeglite õppimisel oleks kasulik ikkagi raamatust kasvõi hetkekski vaadata, kui toetuda ainult õpetajale, võib ette tulla vigu, sest ka õpetaja on inimene s.t eksib.

Mis meeldis? Kulgemine ja rahulikkus ja et enamik intuitiivselt või teadlikult teab, miks õpib ja ta õpibki. Vihikute korrektsus ja see, et nad kirjutavad valgele paberile ja nii kenasti.

Suur, suur aitäh õpetajatepoolse tagasiside eest õpetajad: Terje, Kaidi, Laura, Marge, Kristi, Cornelia, Nelle, Maarika ja Ene.